Pärimuslaager Keilas aga mitte ainult

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – on Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik pärand  ja innustada noori.

Keila Kodutütred ja Noored Kotkad tahavad olla oma esiemade ja esiisade väärilised. Just seetõttu korraldasime Pärimuslaagri, et olnu kohta rohkem õppida, sest kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus vaid ka meie tuleviku tugisammas.

Pärimuslaager oli meie rühmadele esimene 4 päevane laager.  Noored on oodanud just pikemat koosviibimist.

Keila ja selle ümbrus on ajaloo poolest nii rikas, et huvitavaid kohti  oleks jagunud külastamiseks mitme laagri jagu.

Pärimuslaager algas neljapäeval üllatusega - meid oli tervitama tulnud rühma alguse aastate toetajaliige Mihkel Süld.

Esimene päev viis meid Paldiskisse. Sellel aastal tähistab linn 300. ndat sünnipäeva. Keila rongijaamas süütasime küünlad  juuniküüditatute mälestuseks. "Teid ei ole unustatud!"

Paldiskis külastasime Amandus Amdamsoni ateljeemuuseumi ja seiklesime Peeter esimesega soetud paikades. Otsisime kadunud salakirja ja nüüd omame teadmist kumb Pakri saartest on suurem.

Teine laagripäev keskendus kodulinnale Keilale.

Ekskursiooni Keila Miikaleli kirikus ja kirikuaias viis läbi Marek Roots. Õppisime palju huvitavat Keila vanima hoone kohta ,mis tähistab järgmisel aastal 800.ndat sünnipäeva. 

Uudistasime ka Eestis ainulaadseid ja suurimat kelder-kabelit kirikuaias, mis on kultuurimälestised.

Kõik julged said ronida kellatorni . Orelit  tutvustas  meile Kristjan Kannukene, kes on põline keilakas.

800 aastasest kirikust 300 aastaste rahvarõivaste juurde - ringkäik Harjumaa muuseumis koos Lembe Maria Sihvrega. Nägime palju huvitavat ja noored esitasid julgelt küsimusi riiete ja ehete kohta. Kõiki pani imestama, et talulapsed jooksid igapäevaselt ringi ühesugustes pikkades särkides. Alles 14. aastaselt ehk peale leeri said tüdrukud seeliku ja poisid püksid jalga. 

Lõunapausi veetsime Sihvrete pere talus, kus meile pakuti maitsvat suppi ja kooki. Samuti saime korraks päikese käest varju - päev oli väga palav. 

Õhtupoolik möödus orienteerumismänguga mööda Keila märgilisi kohti ja mälestuskive. 
Kõik 3 meeskonda said ülesandega suurepäraselt hakkama ning punktid kokkuvõttes olid tasavägised.

Laupäevase päeva veetsime Kloogal ja Klooga Aedlinnas, kus meid võttis vastu Karit Raidmets Lodijärve seltsist. Matkasime Klooga mõisa juurde ning noorte ettepanekul tegelesime teepeal plogginguga (loe sellest lähemalt meie blogist :http://keilaruhm.blogspot.com/?m=1 ). 

Klooga mõis on kahjuks peaaegu täiesti lagunenud kuid  selle endist hiilgust on siiski lihtne ette kujutada. Hetkel meenutab see dzungli poolt vallutatud templit Domb Rideri filmist.

Peale ürgses metsas turnimise ootas meid kosutav suplus Klooga järves ja seejärel noortekeskuses lõuna ja töötoad. Õppisime kuidas valmistatakse kirivöid ja kõlavöid ning igaüks sai proovida oma käteosavust ja kannatlikkust gobelääni tehes. Kellel kannatlikkust ei jagunud, see osales Mäveriku läbiviidud korvpallimängus. Rahule jäid kõik.

Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. 

Seda uurisime õhtul kirjanduslikus töötoas, kus teemaks oli rahvuseepos Kalevipoeg. Selgus et arvatavalt igav teema on mitmetahuline ja meie rahvusliku olemusega läbi põimunud. Kalevipoega saab esitada kasvõi  koomiksina ja viiteid eeposele leiab meie igapäevaelust, näiteks reklaamides või poe kommiriiulilt.

Viimane laagripäev andis võimaluse  omandatut iseenda jaoks  lahti mõtestada ning noored said  luua omi sümboleid ja peremärke ning  neid ka kangale jäädvustada. Siinkohal suur tänu Kairi Õunapuule töötoa läbiviimise eest.

Lisaks pärimusele toimus laagris salgajuhtide läbiviidud strateegiline lahing, mis tungival nõudmisel  korrati. Tegemist oli veesõjaga, kus kaotajaid ei olnud ning  kõik väljusid kogemuse ja oskuste võrra rikkamana (hea varjuja ka täiesti kuivalt).

Aitäh laagrikorraldamise taustajõukudele: Iivi Rool, Heidi Toomse, Karit Raidmets, Ulvi Särak, Merike Meier, Kairi Õunapuu, Evelyn Rank ja Anna-Liisa Jaakson.

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt.

Keila kodutütred ja noored kotkad oskavad nüüd paremini oma kodukoha pärandit tutvustada ja ka ise rohkem märgata ümbritseva seotust kultuuripärandiga.