Sõbrapäevalaager
toimus Keila rühmal teist korda . Idee
ning korraldus tuli kodutütardelt Evalt ja Jettelt. Rühmavanem aitas teha
paberitöö , suhtles malevaga ning kokk Reet tegeles toidupoolega.
Laagri meeskonda kuulusid veel Raiko Kivimets
ja Britta Kadanik.
Mis siis mahtus laagrisse ?
Alustuseks intruktaaz ja ohutustehnika, õhtusöök ja
ruumide korrastamine ning viktoriin
Eesti looduse kohta.
Et meeleolu liiga töiseks ei läheks olid Eval
ette valmistatud osavusmängud ning Raiko rääkis soovijatele unejuttu. Unejutuks
oli Laste õiguste konventsioon.
Kuna kõigil seljataga pingeline koolinädal
siis reedel saabus öörahu kell 23 ja kõik laagrilised said ülesande välja
puhata.
Sellel vaatamata oli laupäevane hommik nii
mõnelegi raske ärgata ja
hommikuvõimlemine piirdus hambapesuga.
Kell 10 rivistasid Raiko ja Britta noored maja
ette et koos teha väike rännak läbi
Keila linna. Sihtkohaks Keila Noortekeskus kus oli plaan osaleda Kirbuturul.
Kõigis Keila kodutütarde laagrites viiakse
läbi keskkonnaprogramm ning taaskasutus on au sees .Keila Noortekeskus on meie
koostööpartner ja võimalusel püüame alati ka nende sündmustel osaleda.
Pealelõunal oli töötubade aeg.
Alustasime
padjapüüri õmblemisega.Õppisime selgeks pesuõmbluse ning suuremad said ise
õmblusmasina kasutamist harjutada. Samuti oli omatehtud padjapüüri võimalik
kaunistada tekstiilimarkeritega või lihtsalt nimi peale kirjutada.
Järgmises töötoas õpetas Jette tegema kahte
sorti sõbrapäevakaarti.Kuidas aga
fantaasia lubas, sai selle idee ka olemasolevate materjalidega ellu viia.Kaardid tulid lõbusad ja väga
eriilmelised. Kes soovis, sai kaardi ka kohe kohapeal``posti panna``. Õhtul jagas ``postiljon `` kõigile kaardid kätte ja nii mõnigi Valentin või
Valentina jäi saladuseks.
Esimene valentini- ehk sõbrapäevakaart saadeti 15. sajandi alguses, kui noor Orleans’i hertsog (1394-1465)
lahingus vahistati ja Londoni Toweri vangikongi heideti. Sealt saatis ta oma
naisele Bonne d’Armagnacile romantilisi luuletusi, millest 60 on praeguseni
säilinud Briti Muuseumis.
Sõbrapäevalaagrisse mahtus veel fimo
töötuba.Õppisime tundma seda meile uut voolimissavi ja proovisime kätt
kaelarätirõngaste valmistamisel. Ikka sinine ja must ja valge. Pealtnäha lihtne
ülesanne osutus oodatust keerulisemaks sest värvid tahtsid omavahel seguneda.
Et tegevused oleks vaheldusrikkad oli Raiko
ette valmistanud relvaohutuse õppe.
Õhtuseks tegevuseks oli grupitöö mille
tulemusena valmis oma nägemus mingist tuntud muusikapalast või
tantsuloost.Pleiboks.
Kuigi tundub et tegemist on lihtsa ja üldse
mitte õpetliku ülesandega siis kõik grupid lähenesid ülesandele veidi erinevalt
ning põrkasid kokku erinevate raskustega . Kindlasti õpiti tegevuse käigus uusi oskusi.
Õhtusel
briifingul sai välja toodud ka mõned grupitöö õppemomendid:
1. kiire
lahenduse leidmine
2. oma idee
esitlemine teistele, agrumenteerimine
4.
ülesannete jagamine vastavalt võimetele ja oskustele
5.
konfliktilahendamine
6. ühtse
eesmärgi nimel koos tegutsemine piiratud ajas
7. kompromisside leidmine
8.
eneseületamine
Kõik osalesid, said üle rasketest hetkedest.
Mõned plaanid muutusid sekund enne esinemist ning kokkuvõtteks olid rõõmsad
esitlused õhtu naelaks.
Ja oligi aeg õhtuseks hügieeniks ja unejutuks,
milleks seekord oli päevase teema kordamine Raiko juhatusel.
Pühapäeval magasime kaua , peaaegu poole 9
ni. Kiiresti hommikust sööma ja külalisi
uudistma.
Laagrilistele tuli külla naiskodukaitsja Marju
Jõgi kes tutvustas meile mitte just tavalisi lemmikloomi-tuhkruid. Põnevust ja
kilkeid oli palju. Tuhkrud Ats ja Ruudi on väga uudishimulikud, kiired ja lastesõbralikud. Saime teada kuidas nad kodus
elavad, mida söövad ja milliste pahandustega hakkama saavad.
Tuhkur ehk
metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane,
Eesti pärismaine kiskja. Jahile minekuks ootab ta
öö saabumist. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, kalad,
küülikud, kodulinnud, roomajad, ta sööb ka mett ja mesilasi.
Oma saagi tassib ta urgu, kus käib söömas.Pesitseb küüliku urus, kaljusel
mäenõlval või puujuurte all. Ta on hea ujuja.
Kuna öise eluviisiga tuhkrut looduses kuigi
tihti ei kohta oli neid väga vahva jälgida.Aitäh Marjule- aeg kulus
märkamatult.
Ja oligi aeg hakata koristama . Seekord peab
küll ütlema et suuremad tegid eriliselt hea töö all kaminaruumi korrastades
ning nii puhas oli see põrand vist aastaid tagasi. Panime kirja ka majas
esinevad pisivead et neid saaks hakata parandama.
Vastavalt keskkonnaprogrammile sai
kogu loomasöödaks kõlbav prügi saadetud
loomadele, kohvipaks roosipõõsale väetiseks , tagastatav taara eraldi ning
põletatav taara jäi lõkkeõhtut ootama.
Konteinerisse läks vaid sinna sobiv pakend.
Laagri lõpetasime küpsisetordiga mis kõigile
hea maitses sest oli ju ise tehtud.
Kommentaarid
Postita kommentaar