Traditsioonide kohaselt toimub igal aastal Keila rühmadel ka üks
väljasõit. Ikka nii et katsume samala ajal ka targemaks saada.
Seekordne väljasõit viis meid Laidroneri mõisa kus asub sõjamuuseum.
Sõjamuuseumi kohta saab lugeda siit: https://esm.ee/et
Muuseumi külastamine kodutütardele ja noortele kotkastele on tasuta.
Saime teada et sõjaajalugu ei ole mitte ainult lahingute ja relvastuse
uurimine vaid palju muud. Näiteks millised olid vormid, mida ja kuidas
sõdurid sõid, kuidas neid raviti.
Mõned huvitavad faktid mida meie giid rääkis:
# USA s saab riigi kodakondsuse kui sa oled 4 aastat teeninud nende
armees
# Eesti Kaitseministeeriumi alluvuses on 3 mõisakompleksi: Alu mõis,
Laidoneri mõis ja Seli mõis
# vanim relv sõjamuuseumis on aastast 1530
# relvad ei ole mitte ainult sõjapidamiseks vaid võivad näidata ka
kandja ametit, rikkust või rahvust
# 1600 lõpp kuni 1800 keskpaigani oli kõige levinum püss ränilukuga
püss ( selle laadimine ja sellest laskmine oli päris tõsine töö)
# ränikuluga püsside ajal ei olnud mitte kõige suurem oht see et
vaenlane sind püssist laseb vaid et sinu enda püssis võib püssirohi
plahvatada
# sel ajal sai rohkem sõdureid surma alatoitumuse ja halva arstiabi tõttu
kui lahingutes hukkus
# 1820 võeti kasutusele tonglukk, 1830 süütenõelaga püss ning 1800
lõpus olid relvad juba peaaegu samasugused kui tänapäeval
# relvatootmine on väga kulukas, näiteks tomson kuulipilduja tootmine
maksab 270 dollarit ja neid toodeti 500 000
Lisaks sõjamuuseumi enda väljapanekutele külastasime ka
rasketehnika angaari kus asub Afganistani Helmandi provintsis olnud
Eesti sõdurite baaslaagri osa.
Ning veel palju palju rasket lahingtehnikat ja sõidukeid.
Peale seda pidasime väikese pikniku sõjamuuseumi terrassil ning
soovijad ostsid endale meeneid. Väga populaarseks osutus ehtsa
padruniga võtmehoidja.
Sõjamuuseum kinkis veel igale ühele ka soomusrongi shokolaadi mille
sees võis leida huvitava viktoriini.
Järgmisena külastasime Maarjamäel asuvat represseeritute
mälestusmärki.Süütasime küünlad. Nii mõnelgi noorel on memoriaali
seinal sugulaste nimed.
Rohkem saad lugeda siit: https://www.memoriaal.ee/
Suurematega oleme memoriaali juures ka eelnevalt käinud ning
küüditamisest korduvalt rääkinud siis kahjuks peab tunnistama et meie
noorematele kandidaatidele on kogu mõiste veel väga võõras ja
arusaamatu. Tundub et peame tegema koonduse teemal- mida
tähendab küüditamine eesti rahvale ja kuidas käitun austavalt.
Järgmisena ootas meid ees Maarjamäe loss ehk ajaloomuuseum ja
filmimuuseum.
Rohkem infot leiab:
https://www.ajaloomuuseum.ee/kulastamine/majad/maarjamae-loss
Saime põgusa ülevaate Eesti vabariigi ajaloost alates
iseseisvumisest kuni tänapäevani. Ronisime lossitorni ja tegime sealt
väga ilusaid fotosid. Noortel jäi aega ka mänguväljakul kiikuda/ turnida
ning jäätist süüa.
Siis aga oli päev läbi ja suundusime tagasi Keilasse.
Aeg oli kulunud kiiresti. Nendesse muuseumidesse läheme kindlasti veel sest seal on väga palju huvitavat.
Kommentaarid
Postita kommentaar