Keila, meie kodulinn.

Traditsiooniliselt külastame igal sügisel Keila linnavalitsust et uurida kuidas meie kodulinna juhitakse, mis uut plaanis ja rääkida ka meie muredest.

 Meid võtsid vastu Keila linnapea Hr. Enno Fels ja  Hr.Valdur Vacht.

 Vaatasime koos vanu fotosid ning püüdsime ära tunda millise kohaga on tegemist, mis sellele kohal täna on.

   Umbes 1000 aastat tagasi tekkis jõe paremale kaldale Keila küla. . Esimene kirjalik teade Keila (Keikŋl) kohta pärineb taanlastelt, 1241.aasta Taani hindamisraamatust.

Saime teada et Keila jõel asus vesiveski koos tammi ja kivisillaga ning seetõttu oli jõgi palju laiem ja sügavam.

 Keskväljak oli algselt suur poriplats ning hiljem rajati sinna munakivisillutisega tee.

 Jaama juures asus purskkaev ning rongid olid hoopis teistsugused.

Õppisime ka Keila linna sümboleid tundma.

  1938.aasta 19.septembri linnavolikogu istungi protokollis  linnavolinik Arnold Väli teeb ettepaneku võtta kasutusele linna lipuvärvideks sinine rahu sümbolina, keskel horisontaalis üle lipu valge joon õigluse ja puhtuse sümbolina.

Sellisena on Keila lipp ka praegu.

  LInnavolikogu tahtis vapiks Kaitseliidu Keila malevkonna vapi embleemi, millelt oleks kõrvaldatud sõjaväelised tunnused. Alles oleks jäänud stiliseeritud mänd haljal aasal, mida läbistab horisontaalis sinine jõgi hõbedaste laijoontega. Vapi ülaosa on koidupunane.  Mänd on põline kohalik puu, ta kujutab üksikuna jõudu ja sitkust, pannes vastu tuulte tormidele.Keila jõgi voolab linna juurest läbi haljade aasade. Koidupunane taevas oleks noore Keila linna tuleviku sümboliks.

Ometi ei kinnitatud männivappi  - liialt palju värve ja seeläbi reeglitele mittevastavus.

 Linnade liidult saabus vapikavand rukkilillega ning seni teadmata põhjustel see kinnitati. Kuigi Keila pole kunagi olnud kuulus rukkilillede poolest siis vapp rukkilillega on kasutusel ja hästi tuntud.

  Keilas on hetkel 10 000 elanikku, 3 kooli ja 3 lasteaeda, noortekeskus, tervisekeskus ja palju muud.Keila on laste- ja noortesõbralik linn.


Rühmajuht Pille-Riin

Foto: Valdur Vacht