Päästja kohus on kõigepealt iseennast päästa...

...ehk siis juttu tuleb meie 7.ndast Päästelaagrist või nagu Elisabeth tabavalt ütles :``Ikka need samad vanad asjad aga igakord ka midagi uut ja üllatavat.``

 Seekordne Päästelaager  sisaldas traditsioonilisi  külalisi Keila Päästekomando ja Keila noorsoopolitseinike näol.

 Mis oli veidi erinev et päästjad mõõtsid meie eelmise õhtu lõkke sisetemperatuuri mis osutus olevat üle 300 kraaadi kuigi tundus kustunud.Kohe asuti  lõket kustutama ja kõik noored said ise voolikuid vedada, ühendada ning joatoru suunata. Mõned küll arvasid et palju toredam on olla kustutatav ning neile sai osaks külm dush lõkkeplatsil.  Keegi kannatada ei saanud ning õppuse lõppedes olid osa laagrilisi läbimärjad kuid õnnelikud.

 Politsei oli seekordseks teemaks valinud ohutuse raudteel ja kõik sai üle korratud.Ohutus raudteel on iga Keila linna elaniku jaoks ülimalt oluline sest elava liiklusega raudtee poolitab linna.Oleme ju meiegi oma matkadel pidanud ületama nii raudteesilda kui ka ülekäigukohti.

  Lisaks teooriale oli politseil kaaasas ka K9 ekipaaz  ehk 2 politseikoera koos oma juhtidega kes tekitasid palju elevust ning suurel hulgal küsimusi millele kõik ka vastused said.

 Esmaabi osas õpetas parameedik Inge Rumberg kuidas kasutada elustamisaparaati AED.  Kõik proovisid ja üritasid aga koolituse  lõpuks pidime nentima et vaene kannatanu ikkagi ellu ei ärka ja tuleb kohvrisse tagasi pakkida. Sellele ``ebaõnnestumisele `` vaatamata said noored hea kogemuse ja julguse abistada. Keila koolile aga, kus puudub AED aparaat , saab kindlasti tehtud ettepanek see muretseda ning kooliperet ka vastavalt õpetada.

   Neile iga-aastastele teemadele lisaks olid ka mõned üllatused.

Laupäeva hommikut alustasime koos lemmikloomadega. Oma kasvandikke olid meile tutvustama tulnud Marju Jõgi ja Mai-Liis Paap kellel oli kaasas kokku 12 erinevat lemmikut.

 Töö toimus kolmes salgas ning iga salk sai 6 ülesandelehte millele vastuseid pidi otsima. Oli põnev uurida et mida sööb tuhkur, kui vanaks elab Aafrika kääbussiil ja miks talle piima ei tohi pakkuda, mis värvi on siidikana liha ja miks kilpkonna kõrva tagant silitada ei maksa.

  Sellele lisaks oli oma lemmikloomad kaasa võtnud ka kodutütar Jette ning  tema töötoas tekkis põnev arutelu miks tänapäeval valmistatakse tehastes asju mis on justkui elusad.

 Koerapidamist õpetas aga rühma maskott , terjer Eston.

   Vahepeal said kõik proovida oma kätt ja osavust telkide ülespanekul, süüterooside valmistamisel ning lõkkematerjali varumisel.

 Üks uutest ning huvitavaid ülesandeid  pakkunud töötubadest oli meeskonnatöö koolitus mida viisid läbi naiskodukaitsjad Karit Raidmets ja Evelyn Rank. Koolitajad kiitsid noori aktiivse osavõtu ja sõbraliku suhtumise eest.

 Kõige huvtavam aga ka kõige rohkem väljakutseid pakkuv oli mereturvalisuse koolitus reval Marine Offshore treeningkeskuses Paljassaares.

Kokkuvõtteks laagrist võib öelda et oli edukas, kiire ja õpetlik.