Minu päev vabatahtlikuna.

Minu IRONMAN Tallinna vabatahtliku kogemus hakkas pihta kell 16.00 Lennusadama kõrval asuvas vabatahtlikele mõeldud telgis, kus jooksuraja turvameeskonna 2. vahetus sai vajaliku instruktaaži. Sellele järgnes turvameeskonna 1. ja 2. vahetuse vahetus. Läbisime tee muidugi jalgsi ning sellel hetkel me ei teadnud kuhu ja miks me läheme, seega muutusin natukene kurjaks, kuna teekond pikk ja teadmatus suur.

Kõik laabus, kui jõudsime minu punkti juurde. Otseselt ei olnud kellelgi punkti kindlaks määratud ehk valisime punktis istujad juhuslikult. Minu punktiks sai pink otse Patarei vangla ees.

Igas punktis olid töö ülesanded erinevad. Minu punkti eripära oli see, et jooksuraja ühest äärest tuli väiksest mäest alla kõnnitee lähimate kortermajade juurest ning teisel pool jooksurada oli autotee, mis omakorda olid ühendatud väikse teega. Natukene mõeldes võite juba arvata, mis eripära seal oli. Valest kohast ja valel ajal teed ületavad inimesed.

Briifing hakkas kell 16.00, umbes 16.30 olin enda pingi juures ning natukene peale 23 sain vabaks.

Ilmaoludega see eest vedas. Alustades oli palav, kuid õhtul läks külmaks. Õnneks märkasin kodust jope kaasa võtta, kuid järgmiseks aastaks teadmiseks, et lisa riideid ei ole kunagi liiga palju. Süüa saime muidugi ka, kuid kindlasti oli vaja ka lisa võta, mida ma tegingi.

Üldiselt oli see üks väga lahe ja meelde jääv kogemus ning järgmine aasta jälle.

 

 Marcus Andreas