Rästik

  1.juunil toimus Sauel matkamäng rästik.

Keilast oli kohal 2 võistkonda: Keila KT ja KNK. Ehk siis Keila Kodutütred ja Keila Noored Kotkad.

 Kodutütarde võistkonda kuulusid: Ursula Prants, Piia Lovisa Jürlau, Eva Maria Moilanen ja Jette Sofia Moilanen.

 Võisteldi vanemas vanusegrupis, kus osalejad olid 10-13 aastased.

Päev algas väga vara sest buss läks juba 7.50 Keila tervisekeskuse juurest.

 Esimeseks toimus varustuse kontroll, mille läbisime puhtalt.

 Siis anti tööleht mille pidi ära täitma. Seal olid tekstülesanded.Täidetud lehe vastu sai võistluse kaardi.

 Teised võistkonnad jooksid kõik rajale kohe kui said kaardi aga meie istusime enne maha ja leppisime kokku mis järjekorras punkte hakkame võtma.

  Vaja oli kindlasti läbida kohustuslikud punktid ( 12 tk) .Sellele lisaks olid rajal ka vabatahtlikud punktid  ja orienteerumispunktid.

  Rajal oli korraga 25 võistkonda ning ainult 2 puntis pidime ootama oma järjekorda et ülesannet sooritada.

Minu lemmikülesanne  oli kellegi koduhoovis, kus pidime basseinist õngega purke püüdma .Purkide peal olid tähed ja kokku tuli-``Alati Valmis``.

 Kõige vähem meeldisid mulle vibulaskmine ja kaalumine.

Vibulaskmine ei meeldinud sest me saime väga vähe punkte. Ainult 1,5 punkti. Need punktid teenis Ursula. Kahjuks pole meil olnud võimalust vibulaskmist harjutada.

 Loodetavasti saame mõnes laagris seda varsti teha.

Kaalumine ei meeldinud sest see oli raske ja imelik joonlaua moodi kaal ( margapuu).Õnneks meie kapten Ursula oskas  sellega kaaluda ja me saime 5 punti võimalikust 10st.

 Lukkude lahtitegemise ülesanne oli ka üks keerulisematest sest meil läks kaua aega võtmete otsimiseks  aga me saime kõik 3 lukku lahti .

    Ülesandes kus oli vaja nööride ( ämblikuvõrgu moodi) vahelt läbi pugeda saime igaüks 10 sekundit karistuseks sest kõik läksid korra nööride vastu kuigi ei tohtinud. Tiimikaaslasi pidi aitama ja see oli päris keeruline sest nööride vahed olid  väikesed. Me tegime koostööd ning Eva ronis läbi kõige ülemisest avast nii et Piia aitas ta üles ja Ursula võttis teiselt poolt vastu.

 Ühes punktis pidi puulehtede järgi ära tundma mis puuga on tegemist. Kõigepealt vastasime need ära mida kindlalt teadsime .Ühe  lehe puhul me ei osanud vastata ning Ursula pakkus viimasel sekundil ühe puu ja see oligi õnneks  õige .

  Võistlus kestis kl 9st kuni kl 17ni ja me kõndisime hästi palju.Tegime vahepeal ka pause, sõime ja puhkasime jalgu. Söögipaus kesis 5 minutit ja puhkepaus 2 minutit.

  Ilm oli palav ja pidime kõik pusad kotti toppima. Minu ja Eva kotid olid rasked .Ursula ja Piia aitasid neid kanda.Veepudeleid hoidsime kogu aeg käes et ei läheks meelest ära veejoomine.

   Lõpus oli meil  2 tundi aega kuid veel 5 kohustulikku punkti vaja teha.Siis tuli hirm et me ei jõua. Kohustusliku punkti mittetäitmise eest oleks saanud  200 miinuspunkti ja see oleks nullinud kõik meie saavutatu.

  Siis me ei teinud enam üldse puhkepause ja seetõttu läksid kõigil jalad paiste.Kingad hakkasid pigistama. Niisiis kõndisime  viimased 2 tundi sokkes . Minu sokkidesse tulid augud kanda .

  Tegime 1 tunniga 5 kohustuslikku punkti.Et mitte liiga vara finishisse jõuda tegime veel 4 vabatahtlikku punkti.

 Finishisse jõudsime natuke enne kella 17.

 Siis sai puhata.Vahetasime sokid ja panime jalanõud jalga kuigi need ikka veel pigistasid. Minul olid jalad veel 2 päeva hiljem ka paistes.

 Kokku kõndisime rohkem kui 18 kilomeetrit.

  Kõik toidu mis mul kaasas oli, olin rajal juba ära söönud ning  nüüd sai sooja toitu.

  Kuni tulemusi arvestati  ronisime  seiklusrajal ja  mängisime rahvastepalli.

  Lõpurivistus toimus võistkondade kaupa.Kapten oli esimene reas.

 Me väga lootsime et saame ka medalid aga ikkagi oli üllatus kui kuulutati välja et Keila KT on teisel kohal.

 Võistlus oli päris raske aga me olime kõik tublid ja kindlasti läheme veel võistlema.

Jette Sofia Moilanen