Kodutütarde ja Noorkotkaste rattamatk.

Rain Jano

15.-16.juunil toimus Keila kodutütarde ja noorte kotkaste rattamatk marsruudil Keila-Pakri poolsaar-Keila.

 Oma kogemusi  kirjeldab vabatahtlik instruktor, kaitseliitlane Rain Jano.

Kõigepealt kontrollime rehvid üle hõikas instruktor Aivar Allik üle Aia tänava parkimisplatsi. Alati tasub ju kogenuimaid kuulata. Nagu selgus vajas pea kolmandik rattaid lisaõhku rehvidesse. Tähtis on omada heas korras sõiduriista ja seltskonda ning 30 km pikkune rattamatk ei tundugi nii ülejõu käivana. Instruktaaz veel ning esimene 5 km lõik saigi alata. Hanerivis kulgevas ratturite grupis oli 10 noort vanuses  10-14 a  ja 4 vabatahtlikku instruktorit, täiskasvanut.

 Lisaks ratturitele toimetas laagri õnnestumiseks ka tagalatiim  kes korraldas varustuse transporti, valmistas toitu ning korrastas Kaitseliidu territooriumi.

Õppimist ja huvitava ümbruse tundmaõppimist jagus nii lastele kui täiskasvanutele. Alguses üritasid suuremad pisut tempot tõsta aga grupis sõitmisel peab ikka kõigiga arvestama. Järgmised lõigud sujusid juba palju suuremas harmoonias ja grupina koos kulgedes.  Suurte teede ületamisel tagas turvalisuse grupi juht Aivar ja tegi seda imetlusväärse oskusega – autod peatusid kui nõiaväel ja lasid ratturid ilusti üle tee. Klooga järve äärde jõuti lõunapausiks, võileivad maitsesid peale füüsilist pingutust imehästi ja järvevesi ujujatele hea soe. Suuremad poisid avastasid lisaks, et silla all ujub hulgaliselt ahvenaid, kes kui ootaksid kalamehi.

Matka jätkudes sai läbi käidud ka Klooga poest ja noortekeskuses veevarusid täiendatud. Matkaliste õnneks Klooga laskeväljal sel päeval laskmist ei toimunud ning seega saadi kasutada plaanitud põhimarsruuti. Järgnevana külastati marsruudile jäävat Ingeri-soomlaste kalmistut, kelle kurb saatus viimase ilmasõja ajal läks paljudele hinge. Jäi veel viimane lõik mis kulges valdavalt allamäge, seda lõbusam oli kulgemine. Hingemattev merevaade Lahepere lahele veel kõigele lisaks. Matkamine, telkimine ja RMK puhkeplatside kasutamine on inimeste seas järjest populaarsem ning seetõttu tekkis esmalt ka väheke raskusi vaba platsi leidmisega. Ka siin tulid juhendaja hea vaist ja oskused appi ja peagi olimegi ilusas mereäärses telklaagris. Telgid püsti, kõht maitsvat toitu täis ja elu oli lill. Hoolimata külmast mereveest leidus ka siin korduvalt ujumas käijaid. Hoolimata külluslikust vabast ajast kuulus öine laagrivalve siiski asja juurde. Kogu laagri aja säras päike, huvitav kas ta ikka öösel horisondi taga käis ? Südasuvine Eestimaa öö mere ääres tundub ikka ääretult lühike ja valgusküllane.

Hommikusöök nahavahele ja reisiseltskond oli taas minekuvalmis. Peale pea 7 km läbimist seisis ees 1,8 km raskesti läbitav lõik, kus kohati tuli ratast käekõrval lükata. Otsus selle lõigu läbimiseks tuli grupil üksmeelselt, kuna vastasel korral oleks pidanud rattaga läbima pea 10 km lõigu. Esimene pikem paus toimus Soodajärve ääres, imeliku nimega järvesid leidub ikka meie maal ! Ajastus oli täpne, nägime järve ääres nastikut ja kalamees tõmbas parajasti välja päris piraka latika.

Kloogarannas pausi pidades said soovijad veelkord merevaadet nautida. Päev oli palav ja veevarud vähenesid kiiresti, et mitte kogu grupiga teekonda pikendada sai Reet ja Britta vee järele saadetud. Südasuvest hoolimata kogesid rattasellid ka lumesadu – Laulasmaa paplitest oli õhk valgetest ebemetest paks ja teeääred valged.

Aga kodu tuli järjest lähemale ja pea peagi täituvast 60 km hoolimata muutus ratturite liikumine aina reipamaks. Ja kui veel peale raudtee ületamist Aia tänava maja paistma hakkas, siis muutus kodutütarde ja noorkotkaste tempo täiskasvanutelegi pingutust nõudvaks, niivõrd heameel oli kõigil pärale jõudmisest. Laagri lõpus nauditi veel ühte toidukorda, kirjutati tagasiside, tänati korraldajaid ja tunnustati parimaid.

Suur tänu laagri korraldajatele, teie ettevõtmine, juhised ja oskused olid kõigile väga kasulikud ning loomulikult kokakunsti harrastajatele, teie võileivad, puder ja makaroniroog maitsesid tõeliselt hästi. Millal te küll kõike seda jõudsite, mine sa võta kinni. Koju mindi reipa meele ja rattalaagri kogemuse võrra targemana.

 Kohtumiseni järgmises laagris!

 Kui sind huvitavad kodutütarde ja noorte kotkaste tegemised, võta ühendust keila@naiskodukaitse.ee