Ebatavaline koondus.

Pea igal esmaspäeval kogunevad Keila kodutütred ja noored kotkad koondusele.

  Õpitakse vajalikke tarkusi, tehakse plaane tulevasteks laagriteks ja üritusteks.

  Seegi kord koguneti esmaspäeval aga koondus oli  mõnevõrra ebatavaline.

Libedal teel liiklemine nõuab osavust

Esiteks on koolivaheaeg ja paljud noored ära sõitnud .Kohale tulnud 1/10 rühmast esindas teisi väärikalt ning oli väga tubli. 

Teiseks toimus kogunemine õues ning kaasa oli palutud võtta kilekott ja kindad.

  Kolmandaks ühe läbiva teema asemel jõudsime seekord puudutada mitut.

 Esimene teema -plogging.  Ehk liigun ja korjan üles oma teele jääva prahi ning toimetan selle lähimasse prügikasti.

 Mõni aasta  tagasi Rootsis alguse saanud plogging ( plocka up-korja üles) ehk maakeeli prügijooks on  keskkonnasäästlik sportlik harrastus mida saab  ühendada mistahes tervisliku liikumisviisiga.

Keila kodutütred ja noored kotkad on harrastanud ploggingut juba 2 aastat oma laagrites ja matkadel, see on osa meie keskkonnaprogrammist.

 Seekord liiguti koos  4,3 km ning korjati üles 6 kotitäit prügi.Leidsime ka ühed võtmed mis  nüüd ootavad omanikku Keila noortekeskuses.

  Teekond viis meid kõigepealt Harju maakonnaraamatukogu juurde.  Sest just seal asub valimisjaoskond .

Valimised ja riigijuhtimine- koonduse teema number 2 . Tegime  väikese peatuse ja rääkisime kes on valija , miks ta seda tegema peab ning kuidas meie otsustest sõltub Eesti riigi heaolu. Mis valimine hetkel  toimub ja mis on Riigikogu.

Astusime ka valimisjaoskonda sisse ning meile tutvustati protseduuri, näidati kuidas hääletada ning kuhu hääletussedel panna.

 Noorte valvsa silma all andis rühmapelik oma hääle. Kelle poolt täpselt , ei öelnud. Küll aga põhjendas miks ta sellise valiku tegi.

Küünla süütamine keila algkooli trepil

  Järgmine peatus oli Keila algkooli maja juures.

Keila algkooli hoone on ainulaadne Eestis, sest on Vabadussõjas langenute mälestusmärk. Kivihoone ehitati aastatel 1929-30 arhitekt Madis Kolk´i projekti järgi.Sissepääsu kõrval asub marmortahvel tekstiga: "Austawaks mälestuseks Eesti Wabadussõjas langenuile ehitasid selle koolimaja Keila alew ja Keila wald".
 Süütasime küünla koolimaja trepil.

Eesti 101 sünnipäeval on meie kohus  meenutada neid tänu kellele me saame elada iseseisvas riigis- koonduse teema number 3.

   Kooli juurest liikusime jaama ja küüditatute mälestuskivi juurde.

Küüditamine, inimeste sunniviisiline ärasaatmine kodudest oli inimsusevastane kuritegu.

Keila mälestuskivil on kaks kuupäeva :14.06.1941 ja 25.03.1949.

Eestist küüditati  nendel kuupäevadel üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse ja teistesse piirkondadesse. Vaid veidi üle pooltest tulid tagasi .

 Vahel on ajalugu väga kurb kuid selle mõistmine on vajalik.

 Noorte  edasine tee viis läbi  keskpargi ning astusime läbi ka härra Eino Selteri poolt.Eino Selter oli lapsena sunnitud ennast metsas varjama ning tema elus on olnud pöaju keerdkäike. Ta on Kaitseliidu ja Eesti Rahukorpuse üks asutajaliikmeid

Hr Eino Selter 24.veebruaril lippu heiskams, foto Valdur Vacht

 Lõpuks jõudsime Kultuurimaja ette lipuväljakule ja tegime õhtupoolikust kokkuvõtte , rääkisime Eesti sünnipäevast ning panime paika tulevase  koonduse teema.

   Täna õppisime ajalugu , riigi valitsemise põhitõdesid , liikusime  4,3 km ning tegime Keila puhtamaks.

Tubli sooritus kodutütred ja noored kotkad!