Teadmiseks!

                   Kuidas riietun ja käitun talvel.

wikipedia ütleb:Külm on ilmanähtus, kui õhutemperatuur on alla 0 °C.Sõltuvalt õhutemperatuurist eristatakse mitmeid külmaliike, nt külma alates -10°C nimetatakse pakaseks.

                                 Riietumine.
Võtmesõna on KIHILINE.


Kihilise riietumise leiutas Odlo 1985. aastal. Igal riidekihil on oma funktsioon. Põhimõte on, et ükski ilm ei saa olla takistuseks, et nautida seda, mida sa teed. Kihiliselt riietudes saad kihte juurde lisada või neid ära võtta vastavalt sellele, kuidas ilm  muutub.Kihid jaotatakse üldiselt kolmeks.
             Esimene kiht – niiskuse juhtimine
Esimene kiht on spordipesu/ soe aluspesu koos aluspesuga. Selle kihi peamine funktsioon on niiskust nahalt eemale juhtida, sest kuiv nahk aklimatiseerub palju paremini. Esimeseks kihiks sobib pesu, mis on valmistatud tänapäevastest uudse struktuuriga kangastest.Aluspesu ja spordipesu/soe aluspesu moodustavad ühtse terviku.
               Teine kiht – temperatuuri regulatsioon.
Teise kihi peamine ülesanne on kaitsta külma eest ehk talletada sooja. Leidub nii naturaalsetest kui ka sünteetilistest materjalidest soojusisolatsioonikihte, mis mõlemad tagavad mugava ja muutuvale ilmastikule sobiva soojusisolatsiooni.
                  Kolmas kiht – kaitse
Kolmanda ehk välimise kihi peamine funktsioon on kaitsta näiteks tuule, vihma, rahe, lume ja päikese (nt kõrgmäestikes) eest.
Nüüd on põhitõed lahti seletatud, kuid targalt (loe: mugavalt ja soojalt) riietumiseks on vaja nii õigeid riideid kui ka teadmisi ja kogemust. Külma ilma jaoks on vaja teada mõnda olulist põhireeglit:
Esimene oluline teadmine on, et ära unusta kaitsta oma pead ja nägu.
Teine asi, millele tuleb tähelepanu pöörata, on sõrmede ja varvaste külma eest kaitsmine.
Alles kolmandana tuleb vaadata kuidas hoida soojas rindkeret, käsi ja jalgu.


Õigel riietumisel pead sa teadma ilmaprognoosi (välistemperatuuri, tuule kiirust, õhuniiskust, õhurõhku) ning õues viibimise iseloomu (nt jooksmine vahepealse seismisega kohapeal, istumine, jalutamine). Kõike seda ei pea teadma väga täpselt, aga kindlasti tuleb nendega arvestada. Temperatuuri, tuult ja liikumise iseloomu on vaja teada selleks, et õieti arvestada tuule jahutavat mõju. Õhuniiskus ja õhurõhk näitavad sademete tõenäosust. Edasi tuleb arvestada seda, mida on plaanis õues teha. Kui tegu on pideva liikumisega nagu jalutamine või jooksmine, siis tuleb valida pigem kergem ja korralikum hingav riietus. Ainult ühe koha peal istumiseks või seismiseks võiks valida veidi paksemad riided ja need ei pea kõik olema täielikult hingavad.

                      Külmumine.Kahjustused.Esmaabi.

Hüpotermia e. jahtumine e. alatemperatuur on kehatemperatuuri langemine alla 36 kraadi. 34 kraadi juures hakkab teadvus hägustuma ja 30 kraadi juures kaob. 23 kraadi juures lakkab hingamine ja südameseiskus tekib 15 kraadi juures.
Külmakahjusus tuleneb vereringluse halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes. Madala välistemperatuuri toimel tekib jäsemete kudede paikne külmumine.
Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada kahjustusi või mitte.
Külmumise tunnused.
Esineda võib :
#Esialgu nõeltega torkimise tunne
#Naha kahvatus, millele järgneb tuimus
#Naha paksenemine ja jäigastumine
#Kahjustatud nahapinna värvuse muutus: esmalt valge, siis laiguline ja sinine.
#   Taastumisel võib nahk olla punetav või sinaka varjundiga, turses, kuum, valulik ja villiline.
Raskusastmed ja raviprintsiibid on sarnased kuumakahjustusele .
                                   
                                Esmaabi
Soojenda kahjustatud piirkonda aeglaselt, et vältida koekahjustuse süvenemist
           o Võimalusel vii kannatanu sooja ümbrusesse enne kahjustatud kehaosa sulatamist
           o Eemalda tihedalt ümbritsevad asjad. Soojenda kahjustatud kehaosa oma käte vahel või süles või                              kannatanu kaenla all.
           o Väldi kahjustatud kehaosa hõõrumist
           o Kahjustunud jalgadel ei tohi kõndida, võimalusel eralda varbad/sõrmed teineteisest kuiva sidemega
           o Aseta kannatanu kahjustatud jäse sooja, umbes 20 °C  tõstes vee temperatuuri (max 40 °C) 1° 3 – 4          minuti jooksul
           o Ära aseta kahjustatud jäset soojusallika vastu
           o Ära püüa kahjustatud jäset sulatada, kui esineb taaskülmumise oht
           o Ära luba kannatanul suitsetada
           o Tõsta kahjustatud jäse üles ja toeta seda kujuneva turse vähendamiseks
           o Täiskaksvanud kannatanu võib tugeva valu korral sisse võtta 2 paratsetamoolitabletti
Korralda transport haiglasse.

Kommentaarid