Neljapäeval 24.märtsil algas üleriigiline laululaager. Igast Eesti maakonnast võtsid osa tublimad lauljad. Harjust võtsid osa 4 Keila ja 2 Saku tüdrukut. Laagri eesmärk oli ära õppida kahe ja poole päevaga pea 20 laulu ja siis laupäeval esineda kõik koos Estonia kontserdisaalis Kodutütarde 85.aastapäevale pühendatud kontserdil. Kokku tuli üle Eesti 108 noort tüdrukut.
Majutus oli meil Mustamäe Gümnaasiumis. Kohale jõudes oli meil veidi aega, et end klassidesse sisse seada ja siis koolimajaga veidi tutvuda. Harju tüdrukud majutati koos Sakala kodutütardega. Kui kõik kodutütred olid kohale jõudnud saime süüa. Minu arvates ei anna sealset sööki võrrelda naiskodukaitse tehtud söögiga. Peale söömist hakkasime me kohe laulma. Imekombel saime me esimesel päeval ära laulda pea kõik laulud. Möödusid esimesed kolm tundi lauldes ja siis järgmised. Siis saime jälle süüa ja läksime jälle laulma. Peavanema Angeelika Narise sõnad "Ega teil siin laagris palju vaba aega ei ole. Siin laagris te ainult laulate, sööte ja magate." osutusid vägagi tõeseks, sest tõepoolest meie laager möödus lauldes, süües ja magades.
Esimese päeva õhtul kontrollti meie vormid üle ja selgitati igast maakonnast välja noor kes läheb järgmise päeva varahommikul ERR Terevisiooni laulma Kodutütarde laulu. Harjust valiti välja mind. Niisiis möödus minu õhtu patse punudes ja laulusõnu õppides.
Minu hommik algas väga varakult. Ärkasin kell 4.35 unetusest ja ootasin kella viieni kuni kõik teised tüdrukud kes Terevisiooni pidid minema ärkavad. Kell viis hakkas tohutu sabimine. Igast klassist astus välja noori neidusid kes otsisid kohta kus vormi selga panna. Kell 6 tulid meile järgi taksod ja sõitsime ERR-i majja. Meid võeti hommikul vara vastu suure naeratusega. Laulsime hääled lahti ja tegime paarkorda proovi. Siis jõudis kätte hetk kui Angelika andis juba intervjuud ja meie esinemine tuli järgmiseks. Järsku olime me otse-eetris ja laulsime. Tunne oli väga äge ja uhke. Kõik käis väga kähku ja kahe minuti pärast ootasime juba garderoobis oma taksosid.
Tagasi laagrisse jõudes kõik alles magasid. Samal ajal üritasin leida endale miskit tegevust ja tutvusin ühe Sakala tüdruku Hanna-Stiina'ga. Hommik nagu ikka algas hommikusöögiga ja siis hakkasime laulma. Iga päevaga hakkasime me järjest rohkem väsima aga samas tekkis ka suur elevus. Terve päev sõnaotseses mõttes möödus meil lauldes. Õhtul oli meil veidi vaba aega. Igaüks veetis selle nii nagu ise heaks arvas. Meie toas toimus suur patside punumine ja siis kuulasime muusikat. Ühel hetkel jäi tuba vaikseks ja kõik magasid.
Viimane päev nagu ikka algas meil hommikusöögi ja laulmisega. Peale hommikust laulmist pakkisime kokku oma asjad ja vabastasime klassid. Kell 12 saime lõunasöögi ja pärast seda oli vaja väga kiiresti vorm selga panna, oma asjad võtta ja bussidesse ronida. Sõitsime Tallinna Reaalkooli, et panna sinna ära oma asjad ja minna edasi Estoniasse peaproovi. Saali jõudes ja laulma hakates tekkisid mul külmavärinad. See akustika mis seal oli ja kujundus, valgus ja kõik tekitas uhke tunde.
Peaproov käis väga kiiresti. Tegime läbi ka lavale mineku ja lavalt tuleku ning siis läksime lava taha. Enne kontserti toimus aktus kus anti üle erinevad teenetemärgid, kingitused kodutütardele ja palju muud.
Peale aktust oli meil 45 minutit aega, et hääled lahti laulda ja vaikselt lavale sammuda. Meile vaatasid vastu rõõmsad näod ja tundsime ennast väga uhketena. Kui me laulsime isamaalisi laule tõusis kogu saal püsti ja laulis meiega kaasa. Väga vinge!
Viimane laul "Kodumaa" kõlas lausa 2 korda. Ülimõnus tunne oli!
Suured tänud kõigile kes aitasid mul selles laagris osaleda ja sellist kogemust saada.
Kodutütar Käti
Majutus oli meil Mustamäe Gümnaasiumis. Kohale jõudes oli meil veidi aega, et end klassidesse sisse seada ja siis koolimajaga veidi tutvuda. Harju tüdrukud majutati koos Sakala kodutütardega. Kui kõik kodutütred olid kohale jõudnud saime süüa. Minu arvates ei anna sealset sööki võrrelda naiskodukaitse tehtud söögiga. Peale söömist hakkasime me kohe laulma. Imekombel saime me esimesel päeval ära laulda pea kõik laulud. Möödusid esimesed kolm tundi lauldes ja siis järgmised. Siis saime jälle süüa ja läksime jälle laulma. Peavanema Angeelika Narise sõnad "Ega teil siin laagris palju vaba aega ei ole. Siin laagris te ainult laulate, sööte ja magate." osutusid vägagi tõeseks, sest tõepoolest meie laager möödus lauldes, süües ja magades.
Esimese päeva õhtul kontrollti meie vormid üle ja selgitati igast maakonnast välja noor kes läheb järgmise päeva varahommikul ERR Terevisiooni laulma Kodutütarde laulu. Harjust valiti välja mind. Niisiis möödus minu õhtu patse punudes ja laulusõnu õppides.
Minu hommik algas väga varakult. Ärkasin kell 4.35 unetusest ja ootasin kella viieni kuni kõik teised tüdrukud kes Terevisiooni pidid minema ärkavad. Kell viis hakkas tohutu sabimine. Igast klassist astus välja noori neidusid kes otsisid kohta kus vormi selga panna. Kell 6 tulid meile järgi taksod ja sõitsime ERR-i majja. Meid võeti hommikul vara vastu suure naeratusega. Laulsime hääled lahti ja tegime paarkorda proovi. Siis jõudis kätte hetk kui Angelika andis juba intervjuud ja meie esinemine tuli järgmiseks. Järsku olime me otse-eetris ja laulsime. Tunne oli väga äge ja uhke. Kõik käis väga kähku ja kahe minuti pärast ootasime juba garderoobis oma taksosid.
Tagasi laagrisse jõudes kõik alles magasid. Samal ajal üritasin leida endale miskit tegevust ja tutvusin ühe Sakala tüdruku Hanna-Stiina'ga. Hommik nagu ikka algas hommikusöögiga ja siis hakkasime laulma. Iga päevaga hakkasime me järjest rohkem väsima aga samas tekkis ka suur elevus. Terve päev sõnaotseses mõttes möödus meil lauldes. Õhtul oli meil veidi vaba aega. Igaüks veetis selle nii nagu ise heaks arvas. Meie toas toimus suur patside punumine ja siis kuulasime muusikat. Ühel hetkel jäi tuba vaikseks ja kõik magasid.
Viimane päev nagu ikka algas meil hommikusöögi ja laulmisega. Peale hommikust laulmist pakkisime kokku oma asjad ja vabastasime klassid. Kell 12 saime lõunasöögi ja pärast seda oli vaja väga kiiresti vorm selga panna, oma asjad võtta ja bussidesse ronida. Sõitsime Tallinna Reaalkooli, et panna sinna ära oma asjad ja minna edasi Estoniasse peaproovi. Saali jõudes ja laulma hakates tekkisid mul külmavärinad. See akustika mis seal oli ja kujundus, valgus ja kõik tekitas uhke tunde.
Peaproov käis väga kiiresti. Tegime läbi ka lavale mineku ja lavalt tuleku ning siis läksime lava taha. Enne kontserti toimus aktus kus anti üle erinevad teenetemärgid, kingitused kodutütardele ja palju muud.
Peale aktust oli meil 45 minutit aega, et hääled lahti laulda ja vaikselt lavale sammuda. Meile vaatasid vastu rõõmsad näod ja tundsime ennast väga uhketena. Kui me laulsime isamaalisi laule tõusis kogu saal püsti ja laulis meiega kaasa. Väga vinge!
Viimane laul "Kodumaa" kõlas lausa 2 korda. Ülimõnus tunne oli!
Suured tänud kõigile kes aitasid mul selles laagris osaleda ja sellist kogemust saada.
Kodutütar Käti
 |
| Kodutütred Keilast Estonias |
 |
| Kogu koor Estonia laval |
Kommentaarid
Postita kommentaar