Vastlapäeva laager 12.02-13.02.2016

Nagu laagrile ikka tavaks tuleb sinna esmalt bussiga kohale sõita. Nii me siis istusime bussi, mina ja veel 10 noort. Sõitsime Loksa Kooli, kus laagripaik asetses. Laagrisse kohale jõudes läksime kohe sööma ja nagu alati oli toit imemaitsev. Peale söömist seedisime veidi ja siis algas juba laagris tavaks saanud pallimäng „Kartul“. „Kartul“ on võrkpalli sarnane mäng ainult ilma võrguta ja rohkemate inimestega. Seda saad kogeda vaid siis kui meiega liitud. Samuti said soovijad ujuma minna. Esimesel õhtul veetsime niisama muhedalt aega ja tutvusime omavahel. Kui ujumas käidud ja pallimängud mängitud oli aeg öörahu jaoks. Samuti pandi käima multikas mida said vaadata lapsed, kel veel und ei olnud.

Hommik algas reipalt ja nagu alati algas see hommikuvõimlemise ja hommikusöögiga. Peale hommikusööki oli meil veidi vaba aega, enne teatevõistlusi ja nagu ikka mängiti jälle „Kartulit“ ja veedeti niisama muhedalt aega. Teatevõistluste jaoks loeti meid kokku ja jaotati rühmadeks. Olid erinevad mängud mida viisid läbi Loksa noored ja rühmajuhid. Oli põnev proovilepanek. Teatevõistlusi oli mitmeid ja noortele meeldisid need väga. Kellele siis ei meeldiks uhkustada, et tema oli kiirem kui ta sõber. Teatevõistlustes ma kaua ei osalenud, sest sain huvitama ülesande. Mind pandi juhtima ühte mängudest mis toimusid Loksa linnaplatsil. Mina viisin läbi klotsimängu. Muidugi oli seal veel erinevaid mänge ja ülesandeid aga mulle meeldis just minu ülesanne. Klotsimäng on tiimitöö mäng. See seisneb selles, et maha on joonistatud ringjoon mille keskel on mingi teatud arv klotse, mille otsas on konksud ja sul on nöörid, mis on omavahel ühendatud ja kõigi nende ühendatud nööride otsas on üksainus konks, mille abil peab võimalikult palju klotse 5min jooksul ringist välja saama. Mäng vajab tiimitööd ja kui see puudub siis head tulemust ei saa. Päev oli üsna külm ja, et ma sooja sisse saaks viis vahepeal mängu läbi minu rühmakaaslane Karl Kuldmaa. Noored said kokkuvõttes minu punktis väga hästi hakkama. Mängud mängitud, käidi söömas ja hakati asju vaikselt kokku pakkima, sest laager hakkas läbi sama. Lõpetasime laagri traditsioonilise auhindade jagamise ja tunnustamisega. Keila rühmast tunnustati kahte noort. Üks neist oli noor neiu Sonali Maripu kes sai karika hea tulemuse eest ühes punktis. Samuti toodi välja ka eespool mainitud Karl, kes oli noortest kõige parem saapaviskaja mille üle ta ise on tohutult uhke. Laager oli tore. Õppisime palju uut ja huvitavat ja panime end nii mitmeski asjas proovile. Kohe kindlasti osaleb Keila rühm selles laagris ka järgmine aasta.

 

                                Keila noored Sven ja Karl teatevõistlustel